Notice: Undefined variable: headers in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 26

Notice: Undefined variable: errorNumber in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 33
Eesti riik - Euro 26

Eesti riik /

Eesti riik ja rahvas on suveräänne ja vaba ning võrdne partner teistele riikidele ja rahvastele kogu maailmas. Alati ei ole see aga nii olnud. 13. sajandil allutati Eesti territoorium Saksa ordule, hiljem valitsesid meie territooriumi Rootsi, Poola ja Taani kuningad kuni Eesti liideti Vene tsaaririigiga (Põhjasõda 1700–1721). Selleks, et olla vaba rahvas vabal maal, on Eesti rahvas läbinud pika ja keerulise enesemääramise protsessi.

Eesti suveräänse riigivõimu loomine algas 1917. aasta novemb­ris. Kuna Venemaal oli toimunud revolutsioon ning sea­dus­lik riigivõim kukutatud, kuulutas Ees­timaa kuber­man­­gu Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev ennast kõrgeima (suve­rään­se) võimu kandjaks Eestis. Enne võimu haaranud kom­mu­nistide poolt laialiajamist jõudis Maapäev volitada oma juhtorganeid enda nimel eda­si tegutsema. Maa­päeva juhatus ja vanematekogu moodustasid põran­da all Päästekomitee. Punavägede põ­genemisest tingitud võimuvaakumit kasutades avaldas Päästekomitee 1918. aasta 24. veebruaril Eesti iseseisvusmanifesti, millega kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks riigiks. Seda päeva tähistataksegi Eesti Vabariigi aastapäevana.

Kohe pärast seda tungisid Eestisse Saksa väed ning riigis kehtestati Saksa okupatsioon. Sakslased taandusid Eestist 1918. aasta novembris, kuid nende asemel püüdis siia tungida Nõukogude Vene Punaarmee. Eestlased otsustasid end kaitsta ning novembris 1918 algas Vabadussõda. Selle käigus võitsid eestlased nii Punaarmeed kui ka baltisaksa Landeswehri.

Eesti riigivõimu ja riigiorganisatsiooni kujunemine algas 1918. aasta novembrist, mil Maapäev ja Ajutine Valitsus taas kokku tulid. Vabadussõja ajal 1919. aastal valiti Eesti rahva esindusorganina Asutav Kogu, kes võttis vastu „Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra”. 2. veebruaril 1920 sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariik rahulepingu – Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas tingimusteta igaveseks ajaks Eesti Vabariigi suveräänsust.

Juunis 1920 võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, mis jõustus sama aasta detsembris. Lõppesid Asutava Kogu volitused ja ühtlasi lõppes ka ajutine valitsemiskord. Järgnevatel aastatel tunnustasid Lääneriigid Eesti Vabariiki de jure ning Eestist sai Rahvasteliidu liikmesriik. Põ­hiseadust muudeti oluliselt 1933 ning asendati uuega 1938. aas­tal.

1940. aasta suvel algas NSV Liidu sõjaline agressioon Eesti vastu, võimule tulid kommunistid ning Eesti liideti NSVL koosseisu. Saksamaa ja NSVL-i vahel puhkenud sõjategevuse käigus asendus Nõukogude okupatsioon 1944. aasta sügiseni Saksa okupatsiooniga. Katkenud Eesti iseseisvust prooviti ebaõnnestunult taasta­da 1944. aasta sep­temb­ris. 1944 alustas NSV Liit Eesti sõjalist okupeerimist, järgnesid Eesti põhiseadusliku korra muutmine, riigiaparaadi ja tsiviilühiskonna lammutamine ning riikluse lõpetamine. Eesti Vabariigist sai Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik.

1980-ndate lõpul algas Eesti taasise­seisvumise prot­sess. Nii Ülemnõukogu kui ka Eesti ko­da­nik­konna esindus Eesti Ko­danike Komiteed (Eesti Kongress) otsustasid Ees­­ti Vabariigi taas­tada. Kuulutati välja üleminekuperiood põhi­seadusliku riigivõimu taas­ta­mi­seks. Taasise­seis­vumine kiideti heaks ka 1991. aasta märtsis toimunud rahvahääletusel. 
20. augus­til 1991, kasutades Nõukogude Liidus toimu­nud riigi­pöör­dekatset, kuulutati Eesti Va­bariik taastatuks. Lühikese aja­ga teatasid paljud riigid, et nad tunnustavad Eesti suve­rään­sust. Üle­mi­nekuperiood lõppes põhiseaduse vastuvõtmise ja põ­hi­sea­dus­like rii­gior­ga­nite loomisega 1992. aastal. 

Kasulik link:

Eesti riik internetis www.eesti.ee