Notice: Undefined variable: headers in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 26

Notice: Undefined variable: errorNumber in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 33
Ohud keskkonnale - Euro 26

Ohud keskkonnale /

Vaevalt arvab keegi Eestis, et lumeta talv on tore. Kliimamuutus ehk globaalne soojenemine on üks tänapäeva suuremaid väljakutseid, mis mõjutab meie elu juba praegu ja kui me midagi ette ei võta võivad tulemused olla hirmutavad.

Alates 20. sajandi algusest on Maa temperatuur kiiresti tõusnud, nii on keskmine õhutemperatuur tõusnud 0,74 °C võrra. Kas see tundub pisikese muutusena? Mõtle sellele, et 1990ndad olid viimase 1000 aasta kõige soojem aastakümme. Soojenemine jätkub ja 11 kõige soojemat aastat on olnud viimase 12 aasta hulgas. Euroopas on 1990ndatel aastatel aset leidnud ilma ja kliimaga seotud katastroofide, nagu näiteks üleujutused ja tormid, sagedus kahekordistunud võrreldes eelneva kümne aastaga. Muutunud on ka looduse üldine tasakaal, näiteks on tõusnud merevee tase, mis on halb uudis madalatel aladel elavatele inimestele. Lume paksus on alates 1960ndate keskpaigast vähenenud 10%.

ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste paneel, mis ühendab sadu kliimaeksperte kogu maailmast, ennustab, et 2100 aastaks on maa keskmine temperatuur tõusnud tõenäoliselt veel 1,8- 4°C võrra, halvimal juhul koguni kuni 6,4 °C võrra.

Teadlased vaidlevad selle üle, kas kliimamuutuste taga on maakera loomulik areng või meie eluviis. Kindel on see, et maakeral ei ole kunagi nii palju inimesi elanud ja inimesed ei ole varem maakera niimoodi saastanud kui praegu. Kliimamuutust mõjutabki otseselt meie endi eluviis, eelkõige rikaste ja arenenud piirkondade nagu Euroopa ja Põhja- Ameerika eluviis. Meie mugav elu ehk efektiivne transpordisüsteem, kodusid kütvad ja elektrit andvad elektrijaamad, mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja üha enamale inimhulgale toitu andev põllumajandus, tekitavad hiiglaslikes kogustes kasvuhoonegaase, mis muudavadki globaalset kliimat.

Kuidas tekib ja kuidas mõjutab keskkonda?

- Jäämäed sulavad. Juhul kui Gröönimaa jääkiht ära sulab, mis võib juhtuda järgmise paarisaja aasta jooksul, võib merevee tase tõusta seitse meetrit. Merevee taseme tõusmine ei ähvarda mitte ainult rannikualadel ja saartel elavaid inimesi, vaid saastab ka põlde ja puhta vee varusid.

- Liustikud taanduvad. 2050. aastaks sulab kolm neljandikku Šveitsi Alpide liustikest ja kaovad mitmed suusakuurordid.

- Kliimamuutus tekitab äärmuslikke ilmastikuolusid, sh torme, üleujutusi, põuda ja kuumalaineid.

- 1,2 miljardil inimesel üle kogu maailma puudub puhas joogivesi. Juhul kui globaalne temperatuur jätkab tõusmist, hakkavad veepuuduse all kannatama veel 2,4 kuni 3,1 miljardit inimest.

- Juhul kui temperatuur tõuseb veel 2,5 °C võrra, võib 50 miljonit inimest jääda näljaohtu.

- Haigused ei vaja passi ega viisat. Troopilised haigused nagu malaaria võivad levida põhjas asuvatesse riikidesse ohustades 210 miljonit inimest.

- Teadaolevalt oli läbi aegade kõige soojem aasta 2003. aasta. Euroopa kuumalaine põhjustas augusti kahel esimesel nädalal 35 000 inimese enneaegse surma, süütas hiiglaslikke metsatulekahjusid ja tekitas 156 miljardi krooni ulatuses põllumajanduskahju. 2070. aastaks võib selline kuumalaine Euroopas aset leida üle aasta.

- Loomad ja taimed ei suuda muutuva temperatuuriga kohaneda. Ühe uuringu kohaselt võib kliimamuutus 2050. aastaks viia ühe kolmandiku maailma liikide väljasuremiseni. Eriti haavatavad on külmades piirkondades elavad loomad nagu jääkarud, hülged, morsad ja pingviinid.

- Kliimamuutus võib valla päästa konflikte, näljahädasid ja suuri põgenikevooge, kes on toidu, vee ja küttematerjali otsinguil.

Kuidas aidata?

Kas tundub, et sa ei saa kuidagi aidata? Kui me kõik muudaksime veidi oma käitumist, võiksime mõjutada kasvuhoonegaaside emissiooni. Sa ei pea tegema midagi äärmuslikku ja võid seejuures isegi raha kokku hoida!

  • Ära jäta televiisorit, muusikakeskust ja arvutit ooterežiimile. Televiisor kasutab 45% tarbitavast energiast ooterežiimis olles.
  • Eelista säästupirne ja kustuta tuled ruumist lahkudes. See ei säästa mitte ainult energiat vaid ka raha.
  • Ära jäta peale mobiiltelefoni laadimist laadijat pistikupessa. Nii läheb 95% energiast kaotsi.
  • Soovid tassi teed või kohvi? Keeda ainult nii palju vett, kui sul vaja on, mitte tervet kannutäit.
  • Hoia kokku sooja vett ja eelista vanni asemel dušši- sellele kuulub neli korda vähem energiat.
  • Sõiduautod toodavad 12% Euroopa Liidu süsinikdioksiidi heitmetest. Miks mitte kasutada ühistransporti? Jalgrattaga sõitmine ja jalgsi käimine on tervislikumad ning odavamad võimalused.
  • Lendamine on maailmas kõige kiiremini kasvav süsinikdioksiidi allikas. Võib-olla saaksid puhkust veeta hoopis oma kodumaal või avastada Euroopat rongiga?
  • Mõtle enne kui prindid. Kas pead selle dokumendi tingimata välja trükkima? Kui jah, kasuta paberi mõlemat poolt.

Kasulikud lingid:

Euroopa Komisjoni keskkonna lehekülg

Energiasäästu portaal kokkuhoid.energia.ee/

Eesti Roheline Liikumine www.roheline.ee

Eestimaa Looduse Fond www.elfond.ee