Notice: Undefined variable: headers in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 26

Notice: Undefined variable: errorNumber in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 33
Palk - Euro 26

Palk /

Kas keegi meist üldse teeks tööd, kui meile selle eest palka ei makstaks? Palk on üks tähtsamaid tööelu puudutavaid teemasid. Selle suurus võib paljuski määrata meie motivatsiooni tööd teha. Tähtis on end vääriliselt hinnata ja töölepingu sõlmimisel endale rahuldav palk välja kaubelda. Ent lisaks rahalisele palgale mõjutab meie töösooritust ka saadav tunnustus, tahe end tõestada, ümbritsev kollektiiv.

Palk ehk töö eest saadav tasu võib koosneda paljudest asjadest. Näiteks lisatasudest, protsendist – boonusest, ärisaladusmaksust, konkurentsikeelutasust.

Viimased peaksid lepingus olema eraldi fikseeritud, mitte automaatselt palga osad. Muidugi arvestatakse palga hulka ka muud erisoodustused, nagu auto, telefonikõned, töövahendid, koolitused, suvepäevad jms. Ehk siis tööandja seisukohalt on see kogu kulu, mida ta töötaja kohta teeb. Maksudega kokku tuleb see arvestatav summa, sest ega asjata kurdeta, et töötaja lahkumine ja uue värbamine on väga kulukas lõbu. Töötaja ise peab arvestust sageli vaid selle sissetuleku üle, mis tema pangaarvele iga kuu laekub. Siis võibki juhtuda, et parema palgapakkumise lootuses minnakse teise tööandja juurde, arvestamata kokku kogu motivatsioonipaketi maksumust.

Teine asi, mida palga puhul kiputakse unustama: mis on ikkagi see väärtus, mida firmale iga makstud euro eest luuakse? Mõni töötaja on ebatõhus kas vale töökorralduse, sisutu ametijuhendi või ka enda laiskuse tõttu ja võib juhtuda, et teda makstakse üle. Ta ei too ettevõttele kulutatud palgaraha väärilist kasu. Pelgalt ilusate silmade eest aga kedagi tööl hoida ei saa.

Palgalt makstavate maksude hulgas on lisaks tulumaksule ka sotsiaalkindlustusmaksed, mis tähendab, et haigestumise korral on töötajale tagatud haigusraha. See omakorda veenab, miks pole mõtet lasta endale mustalt maksta – sellisel juhul haiguskindlustus lihtsalt puudub.

Töölepingu alusel töötajad lepivad tööandjaga oma palgas kokku. Riigiteenistuses on erinevate ametikohtade palk määrustega reguleeritud. Palk käib kaasas inimesele ametisse määramisega. Riigiteenistuses on seadustega lubatud lisatasude määramine – nt keelteoskuse, pikaaegse avaliku teenistuse staaži, kaitseväes auastme eest jne.

Palk on tööandja ja töötaja vaheline kokkulepe. Kui avalikus teenistuses on palgad avalikud, siis töölepingu alusel töötavate inimeste palka ei tohi tööandja töötaja nõusolekuta või seadusest tuleneva aluseta kellelegi avaldada. Palgast kinnipidamisi võib tööandja teha ainult seaduse alusel. Palgaseadus reguleerib palgast kinnipidamisi. Kõik muudel põhjustel kinnipidamised võib töötaja tagasi nõuda. Palgatingimuste muutmine on lubatud ainult töötajaga kokkuleppel. Tingimuste muutmine töötaja jaoks soodsamas suunas on alati lubatud – aga mitte töötaja jaoks halvemas suunas.

SIIT saad teada, mis on bruto-ja netopalk. 

Kasulikud lingid:

Palgakalkulaator palk.crew.ee

Töölepinguseadus