Notice: Undefined variable: headers in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 26

Notice: Undefined variable: errorNumber in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 33
Prügi - Euro 26

Prügi /

Igapäevane tegevus tekitab paratamatult palju prügi. Enamus toiduained on pakendatud ning nende tarbimisel tekivad jäätmed, mis sageli lagunevad aastaid. 

Kas Sina teadsid, et  Eestis tekib aasta jooksul elaniku kohta 450 kg olmejäätmeid, millest 140 kilogrammi moodustavad kasutatud pakendid?
Või,  et eelmise sajandi alguses kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500 kilogrammi, tänapäeval aga alla 100 kilogrammi? Oled Sa mõelnud, et millest selline erinevus ja mida saaksid Sina olukorra parandamiseks ära teha? Kindlasti väga oluline keskkonna seisukohalt on prügi käitlemine ning taaskasutus.

Prügi liigid

Prügi võib jagada mitmeti. Üldlevinum viis prügi liigitada on vastavalt selle sorteerimisele:

Paber ja papp

Paberi valmistamiseks kasutatakse puitu – raiutakse maha metsa, mille pindala niigi pidevalt väheneb. Paberi valmistamine on ka palju energiat nõudev protsess. Paberi säästlik kasutamine ja vanapaberi ümbertöötlemine aitavad säilitada metsa ja säästa energiat. 
Arenenud riikides töödeldakse ümber keskmiselt 50% tekkivast vanapaberist, Eestis jääb see protsent alla 15.
1 kilogrammist vanapaberist saab ümbertöötlemisel (lisatakse ka puitu) valmistada 1,6 kg uut paberit. Võrreldes tervenisti puidust toodetud paberiga hoiab see 1 kg uue paberi tootmisel kokku 1,5 kWh elektrienergiat ja 1,8 kg puitu).
Kogudes 70 kg vanapaberit säästad ühe puu.

Sobivad: ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, kartong, papp, lainepapp, paberkotid (puhtad), raamatud, vihikud, paberihundis ribastatud paber ja muu puhas kiletamata paber.
Sobimatud: kiletatud paber, kuldse või hõbedase trükivärviga paber, kleeppildid, teibid (ka paberteip), kommipaberid, tetrapakendid ja muud määrdunud või märgunud paberid.

Plastiktaara

Erineva struktuuriga plastikut kasutatakse enamasti toodete pakendamiseks. Plastiktaaral on enamasti peal tähis: kolm noolt ja number, mis annab informatsiooni selle kohta, millise plastikuga on tegemist.
Plastik laguneb looduses väga aeglaselt, isegi kuni 500 aastat.
Bioplast laguneb looduses üsna lühikese aja jooksul. Teda saab kasutada ka toiduainete pakendite valmistamiseks.

Sobivad: plastikpudelid märgistusega PET, mis on eelnevalt vajalik kokku pressida. 
Sobimatud: kilekotid, salatikarbid, shampoonipudelid (isegi kui tegemist on PET märgiga), õlipudelid (samuti hoolimata PET märgist), jogurtitopsid, kammid, ohtlike jäätmete taara, mänguasjad …

Metall

Metalltaarat kasutatakse tänapäeval vähem kui paarkümmend aastat tagasi. Peamiselt tekib metallist joogipurke, mida võetakse vastu ka taarakogumispunktides. Teisi metallesemeid võetakse vastu vanametalli kokkuostupunktides (Emex) vastavalt metalli tüübi järgi.

Sobivad: alumiiniumist ja plekist joogipurgid, toidu- ja joogipakendite metallkaaned ning –korgid ja muu puhas metalltaara. 
Metalltaara kogumispunkti viidavad esemed peavad olema tühjad ja puhtad. Purgid tuleb enne konteinerisse asetamist kokku pressida. 
Sobimatud: aerosoolpakendid (deodorandipudelid, juukselaki pudelid), värvide ja lahustite pakendid ja igasugune määrdunud metalltaara.

Klaas

Looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale. Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr ning seda tehakse tänapävani.

Sobivad: tühi ja puhas klaastaara, igat värvi klaaspurgid ja –pudelid.
Korgid, võrud, kaaned ja foolium tuleb taaral eemaldada, sest need takistavad klaasi töötlemist. Pabersildid võivad külge jääda.
Sobimatud: määrdunud klaastaara, aknaklaas, lehtklaas, kodukeemia taara, lambipirnid, peegelklaas, keraamilised esemed, kristall jms.

Orgaanika

Mingeid keelde kompostimiseks linnas asuvates eramajades, korteriühistutes, koolides või muudes asutustes ei ole, kuid loomulikult tuleb kompost paigutada selliselt, et see ei ohustaks keskkonda, inimeste tervist ega naabrite heaolu. Seetõttu ei tohi kompost paikneda vahetult kaevu või veekogu kõrval ning arvestama peab kõigi veekaitsenõuetega. Komposti naaberkinnistu piirile paigutamiseks peab olema selle omaniku luba. Komposti kallale ei tohi pääseda närilised ega linnud.

Sobivad: toidujäätmed, saepuru, puulehed, lillemuld, igasugused taimejäänused, seente ja marjade puhastamise jäägid, koristamistolm, kohvifiltrid jms.
Sobimatud: paber, tuhk, kilesse pakitud orgaanilised jäägid

Ohtlik prügi

Kõikidest tekkivatest jäätmetest moodustavad väikese, aga sealjuures eriti tähelepanu vääriva osa ohtlikud jäätmed, mis oma olemuselt on mürgised või mille hävitamine on raske. Akusid kogutakse paljude tanklate juures, patareisid kauplustes. Tulevikuplaanis on jäätmefirmadel plaanis hakata vanu ravimeid koguma apteekides.

Sobivad: akud, patareid, vanad ravimid, õlifiltrid, värvijäätmed, liimijäätmed, lakijäätmed, saastunud taara, õlijäätmed, päevavalguslambid, olmekeemia, igasugused kemikaalid, laborijäätmed, kraadiklaasid, putuka- ja rotimürgid, suuremõõtmeline kodutehnika.
Enamasti kogutakse eraldi patareisid, kuna ülejäänud ohtlike jäätmete tekkimine on ebaregulaarne.

Olmeprügi

Kõik prügi, mis kuhugi eelneva alla ei mahtunud läheb olmeprügikasti. Selle prügikasti sisu rändab prügimäele.

Eesti pandipakend - EPP

Pakendijäätmete taaskasutusse suunamine aitab hoida Eestimaa looduse puhtama. Igal aastal reostab meie keskkonda 1000 tonni joogipakendeid, prügiks visatakse hinnanguliselt 10 miljoni krooni eest materjali, mida saab taaskasutada. Iga plastist, metallist või klaasist joogipakendit on võimalik uuesti kasutada – selle asemel, et jätkuvalt uut toorainet kulutada.
Sinul on tarbijana võimalus reaalselt kujundada Eesti keskkonna kvaliteeti.
Ostes ja tagastades EPP embleemiga pakendites tooteid, aitad säästa loodust ja muuta meie elukeskkonda puhtamaks!
EPP süsteemis on kasutusel järgmised ühekorra- ja korduskasutusega klaasist ja plastpudelites ning metallpakendites olevad joogid: õlu, madala alkoholisisaldusega joogid (kuni 6% vol), gaseeritud karastusjoogid, gaseerimata karastusjoogid, gaseeritud ja gaseerimata vesi, energiajoogid, funktsionaalsed joogid, mahlad, mahlakontsentraadid, nektarid, viinamarjavirre.

Taaskasutus

Ära viska ära, vaid kasuta uuesti!

Kas haarad kassas makstes sageli järjekordse kilekoti? Arvutuste kohaselt kasutatakse maailmas igal aastal 750 miljardit kilekotti ja suurem osa neist visatakse prügimäele. Kui palju kulub loodusel kilekoti langundamiseks? 50 aastat? 100 aastat? Või 200 aastat? Õige vastus on üle 200 aasta. Kilekotid on valmistatud õli baasil ja nad ei lagune bioloogiliselt, seega kulub loodusel nende hävitamiseks kaua aega. Kilekotte ei ole mitte ainult keeruline kõrvaldada, vaid nad on ka loomadele ohtlikud. Näiteks merre sattudes on oht, et merekilpkonnad peavad kilekotte ekslikult millimallikateks ja neelavad need alla, mis võib kilpkonna tappa.

Tekita endale poeskäimiseks kas tugev, looduslikust tekstiilist (näiteks puuvillast või õlgedest) taaskasutatav ostukott või kasuta seljakotti. Mõned poed müüvad "igavesi kotte", mida saab ikka ja jälle uuesti kasutada ning ärakulumise korral ümber töödelda!

Kuidas saab veel asju taaskasutada?

Hakka disaineriks ja kujunda ümber- anna oma diivanile uus ja trendikas välimus, mitte ära osta uut.

Remondi- vii oma jalatsid pigem kingsepa juurde, mitte ära osta kohe uusi.

Leia asjadele uus kasutusviis- kasuta plastanumaid hoiukohtadena ja vanade dokumentide teist külge mustandipaberina.

Ära viska oma vanu riideid, mänguasju, raamatuid ega CD-sid minema- anna need heategevusorganisatsioonidele, sotsiaalabisse, sõpradele või müü need mõnel internetioksjonil. 

Ära osta ühekordseid patareisid- kasuta hoopis laetavaid patareisid.

Vanu prille saab sageli anda heategevusorganisatsioonidele, kes jagavad need vaesematele prille vajavatele inimestele.

Mis on ümbertöötlemine?

Kui sageli viskad sa asjad lihtsalt minema? Vanu ajalehti, tühje veepudeleid ja joogipurke saab uuesti kasutada või ümber töödelda, et vähendada prügi hulka sinu ümber.

Ümbertöötlemine on jäätmete ümbertöötlemine toormaterjaliks, mida saab kasutada uute toodete valmistamiseks.

Ümbertöötlemisse saab anda palju erinevaid prügi liike- paber, papp, puit, alumiiniumpurgid, plast- ja klaaspudelid, elektriseadmed, IT riistvara ja patareid. Joogipurgi ümbertöötlemiseks kulub kümme korda vähem energiat kui uue purgi tootmiseks ja ka vanadest ajalehtedest uue paberi tootmiseks läheb palju vähem energiat kui puitmassi kasutamisel. Tõenäoliselt on sinu lähikonnas mõni ümbertöödeldavate jäätmete kogumispunkt- kasuta seda!

Kasulikud lingid:

Uuskasutuskeskus www.uuskasutus.ee

Eesti Taaskasutusorganisatsioon www.rohelinepunkt.ee

EES-ringlus www.eesringlus.ee