Notice: Undefined variable: headers in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 26

Notice: Undefined variable: errorNumber in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 33
Puuded - Euro 26

Puuded /

Ratastooliga elus hakkama saav Meelis Liiv on ütelnud, et tähtsam on inimese hing. “Ma pole invaliid, olen tavaline inimene. Ainult et veidi teistsugune," on tema sõnad, millest peaks ka ühiskond aru saama.

Puudega inimesi määratleb seadusandlus kui “inimese mõne anatoomilise, füsioloogilise või psühholoogilise struktuuri või funktsiooni kaotust või kõrvalekallet”. Inimene võib puudega sündida aga saada puude ka mõne õnnetuse või ootamatu elujuhtumise tagajärjel.


Eristatakse kolm raskusastet:

  • sügav puue - isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet ööpäevaringselt;
  • raske puue - isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet kas kogu päeva või kogu öö vältel;
  • keskmine puue – sel puhul vajab inimene toimetulekuks osalist kõrvalabi.


Moodsal ajal on loodud puudega inimestele mitmeid võimalusi, kuidas osaleda töös, sotsiaalses elus ja hariduses. Siiski on oluline, et terved inimesed neid toetaksid ja suhtuksid puudega inimestesse mõistlikult.

Vaimne puue

Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellekti- ehk vaimupuudega inimesi elab ühiskonnas ca 2,4%.
Vaimupuude tekkel on palju põhjusi.

Puue võib tekkida sünnituse ajal ja enne või pärast seda. Puue võib olla pärilik, aga võib ka tekkida sünnituse käigus lapse aju hapnikupuuduse tagajärjel. Puude võib tekitada ka haigus või õnnetus.
Vaimupuue ei ole sama, mis vaimuhaigus, seda ei saa ravida. Küll saab vaimupuudega inimest toeatada, et inimene saaks ise elus hakkama.

Vaimupuue piirab inimese tegutsemisvõimalusi ainult osaliselt. Vaimupuudega inimesed ei ole suur grupp ühesuguseid inimesi, nad on kõik omaette isiksused, igaühel neist on oma vajadused, probleemid ja võimalused.

Füüsiline puue

Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On inimesi, kes ei saa kõndida, kuid samuti on puue see, kui kõndimine on raskendatud. Just füüsilise puudega inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist lõpetades ratastooliga.

Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida, linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed, tualettidesse lisandunud abivahendid jms.

Oluline on meeles pidada, et füüsilise puude eripära seisnebki sageli vaid füüsilises eripäras! Füüsilise puudega inimene võib olla sama edukas, toimekas ja tark inimene kui ilma puudeta inimene.

Meeleelundite puue

Terved inimesed mõtisklevad sageli selle üle, kas kergem oleks elada pimeda, kurdi või tummana. Ükski puue ei ole “parem” kui teine ja nii kurdid, pimedad kui tummad peavad saama hakkama igapäevaste tegemistega nagu tervedki inimesed.

Nägemispuue

Nägemispuue ei tähenda vaid täielikku pimedust, vaid nägemispuudega inimestel võib esineda häireid valgus- ja värvitajus, binokulaarse nägemises (kahe silma koosnägemine) ja akommodatsioonihälbeid (silmade kohanemine vaatamiseks erinevatele kaugustele). Normaalseks nägemisteravuseks loetakse 1,0 ja normaalse vaatevälja ulatuvus on 180 kraadi.

Nägemispuudega inimesed on jaotatud raskusastme põhjal viide rühma, kellest kolm on vaegnägijad ja ülejäänud pimedad. Nägemispuudeid on järgmist tüüpi: mõõdukas vaegnägemine, raske vaegnägemine, inimesed, kes ei saa peaaegu lugemise ja kirjutamisega hakkama, praktiliselt pimedad, täiesti pimedad (ei erista valgust).


Kuulmispuue

Eestis elab kuni 2000 kurti inimest, kuid nende seas on väga vähe neid, kes üldse ei kuule. On suur vahe, kas inimene ei kuule sosinat või lennukimüra. Kuulmispuue on kas kaasasündinud või omandatud, pärilikku kuulmispuudet esineb ca 5% inimestest.

Kuulmispuudega inimestele on loodud mitmeid abivahendeid nagu kuuldeaparaadid ja sisekõrva proteesid. Samuti aitab vaegkuuljatel edukamalt hakkama saada vibreerivad ja vilkuvad abivahendid.

Kuulmis ja rääkimispuudega inimesed õpivad omavaheliseks suhtlemiseks ära sageli viipekeele, mis erinevates kultuurides ja riikides on suhteliselt erinev nagu kõnekeelgi.

Kuidas abi saada?

Eesti puuetega inimesi ühendab Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes toetavad puuetega inimesi nende probleemide lahendamisel ja õiguste kaitsmisel.

Samuti tegutseb Eestis mitmeid alaorganisatsioone, mis ühendavad ühe või teise puudega inimesi. Paljud neist organisatsioonidest tegutsevad just kohalikul tasandil, sest puudega inimestel on sageli vaja toetust oma kodukohas, mitte kaugel eemal.

Sinu õigused

Puuetega inimestele kehtivad kõik samad õigused, mis teistele ühiskonna liikmetele. Sõltuvalt puude astmest saab inimene ise valida, kas ja kuidas ta ühiskondlikus elus osaleb. Nii on puuetega inimestel õigus koolis käia ja õpppida, töötada või peret luua.

Eesti riik toetab puuetega inimest töö otsimisel ja sobiva töö leidmisel. Eriteenustena võimaldab seadus puuetega inimestele nelja uut tööturuteenust: tööruumide ja –vahendite kohandamine, tehniline abivahend tasuta kasutada andmiseks, abistamine tööintervjuul ja tugiisikuga töötamine.

Lähtuvalt puude raskusastmes (keskmine, raske või sügav puue) makstakse Eestis järgmisi toetusi:

  •  Puudega lapse toetus;
  •  Puudega täiskasvanu toetus;
  •  Puudega vanema toetus;
  •  Õppetoetus;
  •  Rehabilitatsioonitoetus;
  •  Täienduskoolitustoetus.

Puudega inimese hooldajale makstakse hooldajatoetust.

Kasulikud lingid:

Eesti Puuetega Inimeste Koda www.epikoda.ee

Eesti Sotsiaalministeerium www.sm.ee  

Portaal Puutepunkt www.vedur.ee

Invainfo www.rehabilitatsioon.invainfo.ee