Notice: Undefined variable: headers in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 26

Notice: Undefined variable: errorNumber in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 33
Raha - Euro 26

Raha /

Raha, nagu ka ratas, leiutati juba ammu. Ühel või teisel kujul on raha kasutusel olnud peaaegu kõikides ühiskondades. Vaikse ookeani saartel kasutati paberraha ja müntide asemel merikarpe, Euroopas olid müntide asemel käibel väärismetallide, näiteks kulla ja hõbeda tükikesed.

Kuid mis on ikkagi raha?
Mõtle näiteks selle peale, miks on 500-eurone rahatäht väärt just 500 eurot. Kindlasti mitte sellepärast, et selle tootmine maksab nii palju – ei, selle väärtus on lihtsalt kokku lepitud.

Minevikus olid asjad teisiti. Kaua aega vastas raha väärtus otseselt oma füüsilisele väärtusele. Väärtuse arvutamise aluseks oli peaaegu kõikjal kulla hind.

Aja jooksul on raha palju muutunud. Kunagi olid rahana kasutusel suured mündid ja hiiglaslikud paberkupüürid ning neid andsid välja kuningad ja kuningannad. Tänapäeval oleme harjunud väikeste müntide ja keeruliste hologrammide, piltide ning värvilahendustega paberrahadega, mida annavad välja keskpangad. Vaatamata kõigele ei ole midagi muutunud raha kasutamises maksevahendina, raha sümboliseerib endiselt jõukust, võimu, vabadust ja sõltumatust.


Raha areng

Kui raha ei oleks, omandaksid inimesed soovitud asju neid omavahel vahetades. Näiteks inimene, kes omab diivanit, kuid soovib endale televiisorit, peaks leidma kellegi, kellel on televiisor, kuid kes tahaks selle diivani vastu vahetada. Sellist tehingut nimetatakse barter- ehk vahetustehinguks. Raha olemasolul saab diivani maha müüa ja saadud raha eest osta televiisori inimeselt, kes soovib seda müüa ja mitte sellelt, kes tahab diivanit. Seega lihtsustab raha oluliselt asjade omandamist ja vahetamist. Me töötame, müüme, ostame ja säästame raha abil või selle nimel. 

Ajaloos on kulda, hõbedat ja vähem kulukate tehingute puhul ka vaske ning teisi metalle, alati väärtustatud ning kasutatud kauplemiseks. Väärismetalli kasutamine võimaldas inimestel kaupu vahetada ja uusi kaupu osta. Riikide valitsused valmistasid metallidest kindla suurusega münte, et kauplemist veelgi lihtsustada ja maksevahendeid paremini kontrollida. Lõpuks hakkasid valitsused makse müntides koguma, sest see oli lihtsam kui kaupade kogumine.

Hiinas saadi aru, et suure koguse metallist müntide kaasas kandmine on tülikas, seetõttu võeti kasutusele paberrahad, mille vääring vastas teatud müntide kogusele. Peagi võeti paberraha kasutusele ka Euroopas ja isegi veel 20. sajandil oli paberraha garantiiks kuld - riiklikud keskpangad vahetasid paberraha teatud hulga kulla vastu. Paberraha muutis raha kasutamise veelgi mugavamaks.

Tšekid ja deebetkaardid on järgmine etapp raha arengus. Need võimaldavad ostjal kasutada pangas olevat raha, ilma seda kaasas kandmata ja raha füüsiliselt nägemata. Krediitkaardi abil saab osta kaupu krediitkaardifirma (panga) raha eest, kuid kasutaja peab selle raha tulevikus firmale (pangale) tagasi maksma, enamasti koos intressiga.

Krediit- või järelmaksukaart võimaldab kaupa või teenust osta kohe, jagades kauba eest tasutava summa pikema ajaperioodi peale. Samas tasub alati enne sellist ostu tehes läbi mõelda, kas kulutus on taskukohane ja kas võlgu elamine ning kauba/teenuse eest lõppkokkuvõttes suurema summa maksmine on ikka soovitud lahendus. Ostes kaupu järelmaksuga, uuri alati tingimusi: kui suur on intress ja milline on tagasimakseperioodi pikkus. Tingimusi silmas pidades arvuta välja, kui palju tuleb kauba eest tegelikult kokku tasuda.

Enne pangaga järelmaksukaardi- või laenulepingu sõlmimist loe lepingutingimused hoolega läbi. Erilist tähelepanu pööra intresside suurusele ja kohustustele, mis järelmaksukaardi omanikuks saamisega kaasnevad.

Me ostame üha enam kaupu krediitkaardiga, mis tähendab, et sularaha kasutatakse vähem. Võimalus kanda raha otse ühelt pangaarvelt teisele ja pangakaartide ulatuslik kasutamine võivad kunagi viia selleni, et ühel päeval on müntide ja paberraha asemel ainult digitaalne raha.


Krediitkaarte on kahte liiki:

1. Krediitkaart, mille puhul tuleb kasutatud summa iga kuu täies ulatuses tagasi maksta. Sel juhul laenatud raha eest intressi ei võeta.

2. Krediitkaart, mille kasutamisel ei tule kogu summat iga kuu tagasi maksta – võlga võib tagasi maksta mitme kuu jooksul, makstes igal kuul väikese summa. Allesjäänud võla eest pead aga tasuma intressi.

Raha on vaid vahend

Valitsustel, ettevõtetel ja inimestel on eksisteerimiseks raha vaja. Enamus meist sooviks omada rohkem raha, kuid oluline on meeles pidada, et rahal endal ei ole muud väärtust kui see, mida me raha eest teha saame!