Notice: Undefined variable: headers in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 26

Notice: Undefined variable: errorNumber in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 33
Töö ja perekond - Euro 26

Töö ja perekond /

Vanemahüvitis

Õigus vanemahüvitisele on last kasvataval vanemal, lapsen­da­jal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik, Eestis tähtajalise elamisloa alusel elav välismaalane või kes elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse alusel.

Üldjuhul on kuni lapse kuue kuu vanuseks saamiseni õigus hüvi­ti­sele last kasvataval emal, edasi on vanemate endi otsustada, kellele seda makstakse. Kui üks vanematest on pärast lapse kuue kuu vanuseks saamist lapsehoolduspuhkusel, on õigus hüvitisele sellel vanemal.

Vanemahüvitise saamise periood

Õigus vanemahüvitisele algab rasedus- ja sünnituspuhkuse lõpupäevale järgnevast päevast.  Õigus vanemahüvitisele lõpeb, kui rasedus- ja sünnituspuhkuse algusest on täitunud 455 päeva, alates aastast 2008 575 päeva. Lisatingimuseks on, et ema pidi jääma rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 päeva enne arsti määratud eeldatavat sünnikuupäeva. Kui ema jäi puhkusele hiljem, väheneb nende päevade võrra hüvitise maksmise periood. Kui lapse ema ei töötanud ning tal polnud õigust sünnitushüvitisele, makstakse hüvitist lapse sündimisest kuni 14 kuu vanuseks saamise päevani, alates 2008 kuni 18 kuu vanuseks saamiseni.

Va­nemahüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest.

Vanemahüvitise saamise aja saab täpselt välja arvutada sotsiaalministeeriumi koduleheküljel www.sm.ee

Vanemahüvitise suurus

Vanemahüvitise suurus arvutatakse taotleja hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaasta ühe ka­lendri­kuu keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Kui hüvitise taotlejal on veel alla 2 aasta ja 6 kuu vanuseid lapsi ning kui ta eelmise aasta ühe kalendrikuu keskmine tulu on väiksem, kui talle eelmise lapse puhul määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, arvutatakse hüvitis varasemast tulust.

Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hü­vitise saaja tulust, kuid mitte rohkem kui hüvitise maksimaalsuurus. Hüvitise maksimaalne suurus kuus on eelmise aasta kolmekordne vabariigi kesk­­mine sotsiaalmaksuga maksustatud ühe kalend­rikuu tulu.

Vanemahüvitis töötamise korral

Vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu. Hüvitise suurus agasõltub isiku poolt saadud sotsiaalmak­suga maksustatavast tulust.

Hüvitist makstakse täies ulatuses, kui hüvitise saaja saab kuus juur­­de kuni kehtiva hüvitise määra suuruse summa.

Kui hüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, vähendatakse hüvitist sõltuvalt sellest, kui suur on saadud tulu.

Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saa­dud tulu ületab viiekordset hüvitise määra.

Vanemahüvitise taotlemine

Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada eluko­hajärgsele pensioniametile avaldus ja isikut tõen­dav dokument. Mõningal juhul on vaja esitada ka lisadokumente.

Avalduse vanemahüvitise saamiseks saab esitada ka elekt­roon­selt kodanikuportaali kaudu (toodud peretoetuste juures).

Vanemahüvitise maksustamine

Vanema­hü­vitis maksustatakse tulu­mak­suga. Kui vanema­hüvitise saaja soovib, et talle hü­vitise maksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks esitama aval­duse pensioniametile.

Lapsehoolduspuhkus

Õigus puhkusele on lapse emal, isal, või mõnel teisel pere liikmel. Lapsehoolduspuhkusele võib jääda ka vanaisa, vanaema, õde, vend, kui ta on tegelik lapse hooldaja ja kui lapse ema või isa lapsehoolduspuhkust ei kasuta. Juhul kui puhkust kasutab mõne teine pere liige, peab olema selleks tööandja nõusolek.

  • Lapsehoolduspuhkust võib kasutada kas korraga või osade kaupa.
  • Lapsehoolduspuhkusel olev isik võib muutuda.
  • Lapse hoolduspuhkuse ajaks tööleping peatub, see tähendab, et töökoht jääb alles.

Lapsehoolduspuhkuse ajal makstakse hoolduspuhkusele olevale isikule lapsehooldustasu. 

Lapsehooldustasu suurus sõltub laste vanusest ja laste arvust perekonnas. Enamasti kasutatakse lapsehoolduspuhkust pärast sünnituspuhkuse lõppu, kuid üliõpilased ja õpilased, kes ei saa rasedus- ja sünnituspuhkuse eest hüvitist, võivad kasutada õigust lapsehooldustasule kohe pärast lapse sündi.

  • Kui palju?

    Lapsehooldustasu on igakuine toetus, mida makstakse:

    1. kuni kolmeaastast last kasvatavale ühele vanemale või vanema asemel lapsehoolduspuhkust kasutavale isikule ½ lapsehooldustasu määras iga kuni kolmeaastase lapse kohta;
    2. peres, kus kasvab kuni kolmeaastane laps ja veel kolme- kuni kaheksa-aastaseid lapsi, ühele vanemale igakuiselt ¼ lapsehooldustasu määras iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta;
    3. kolme- ja enamalapselises perekonnas, kus on kolm või enam vähemalt kolmeaastast lapsetoetust saavat last, ühele vanemale iga kolme- kuni kaheksa-aastase lapse kohta ¼ lapsehooldustasu määras.

    Lapsehooldustasu määr 2011. aastal on 76,70 eurot.

  • Rohkem infot Kodanikuportaalist.