Notice: Undefined variable: headers in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 26

Notice: Undefined variable: errorNumber in /data/samba/web/euro26/sync_books.php on line 33
Vaimne tervis - Euro 26

Vaimne tervis /

Kõik me kogeme erinevaid tundeid, vahel on need head ja vahel halvad. On täiesti normaalne, kui aeg-ajalt tunned end ärritatuna, üksikuna, vihasena või oled õnnetu, et keegi ei mõista sind. Sellised tunded on sagedasemad just teismeeas ja neid võib esile kutsuda stress kodus või koolis, sõbrad, armsam või puudulik enesehinnang.

Erinevad inimesed reageerivad meeleoluhäiretele erinevalt. Mõnel on vaja inimest, kellega oma mõtteid jagada, teine hakkab sporti tegema, mõni tõmbub hoopis eemale ja hakkab rohkem lugema või telerit vaatama. Enamasti järgneb emotsionaalsele madalseisule jälle positiivne periood, kuid abi peaksid küsima, kui halb meeleolu kestab liiga kaua või kui mõtted muutuvad negatiivseteks ja elu ei tundu enam elamist väärt olevat. Kui tunned, et sul on pidevalt halb meeleolu ja see rõhub sind, siis ära häbene abi küsida!

Depressioon

Kuidas saada aru, kas sul on depressioon?

  • Oled kogu aeg väsinud ja tüdinud.
  • Sa ei huvitu millestki, kaasa arvatud oma hobidest, spordist, sõpradega kohtumisest.
  • Satud sageli konflikti vanemate ja sõpradega ning tunned, et nad ei hooli sinust.
  • Sa nutad palju.
  • Oled murelik, tujukam, ärritud kergesti ja satud kergesti paanikasse.
  • Oled kaotanud enesekindluse ja kardad, et teised naeravad sinu üle.
  • Sulle tundub, et asjad ei muutu kunagi paremaks.

Mõnedel juhtudel võib depressioon ja emotsionaalne madalseis viia enesetapu mõteteni või lausa enesetapuni. Suitsiidikatseid sooritavad sagedamini naised, kuid üldine riskigrupp on nii mehed kui naised, eelkõige vanuses 15-29 aastat.

Julge abi küsida!

Tea, et halb enesetunne ja depressioon on väga levinud ning sa ei ole ainus. Ära häbene abi otsida. Sageli on nii, et depressioonis inimene varjab oma probleeme ja seetõttu ei pruugigi sind ümbritsevad inimesed seda märgata ega oma abi pakkuda.

Enese või oma sõbra abistamiseks saad internetist selliste probleemide kohta lugeda või helista usaldustelefonile, kus asjatundlikud inimesed nõustavad just abivajajaid.

Stress

Mis on stress?

Stress on sinu keha ärritav seisund, mille korral häirub hormonaalne tasakaal. Stressi korral vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad halba mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem aga südame-vereringesüsteemile.

Mõnedes tingimustes on stress hea ja normaalne nähtus, mis tagab eduka toimimise ja ellujäämise, kuid pikaajaline stress mõjub organismi hävitavalt.

Stressihormoonid põhjustavad lihaspinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.

Kuidas tekib stress?

Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes- nendeks võivad olla nii pingeline kodune õhkkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus, trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne.

Kuidas vältida stressi?

Säilita positiivne hoiak:

  • Ära muretse asjade pärast, mida sa ei saa muuta.
  • Sea endale reaalseid eesmärke.
  • Püüa mõista sind ümbritsevaid inimesi, ole salliv.
  • Oska puhata ja puhkusest rõõmu tunda.

Muuda oma elustiil sinule sobivaks:

  • Planeeri tegevusi nii, et sul on nende tegemiseks aega.
  • Oska oma aega jagada.
  • Maga piisavalt.
  • Leia aega sõprade ja hobide jaoks.
  • Leia endale mõnusat kehalist tegevust.

Kui sa ise ei oska leida lahendust stressist vabanemiseks, leia võimalus küsida abi psühholoogilt või perearstilt.

Toitumishäired

Kui elaksime läikivate ajakirjade järgi, siis võikski maailma koosneda vaid võimatult kõhnadest inimestest, kes elavad imelist muretut elu ja omavad kõiki kõige paremaid asju. Nii moe-, filmi- kui meelelahutustööstuses domineerivad teatud naiste ja meeste kehatüübid.

Kuigi kehakuju ja suurus ei ole maailmas otsustavadnäitajad, on tänapäeval, eelkõige Euroopas ja Põhja-Ameerikas kinnistunud müüt, et kõhnus võrdub ilu ja õnnega. Selle müüdi uskumine võib tekitada emotsionaalset pinget, mis omakorda võib viia toitumishäireteni. Toitumishäiretesse ei tohi suhtuda pealiskaudselt- tegemist on tõsise haigusega, mis võib kaasa tuua raskeid tervislikke probleeme või saada isegi saatuslikuks.

Ära usu müüte!

Toitumishäired
- ei teki ainult sellepärast, et inimesi huvitab nende kehakaal;
- ei ole "naistehaigus";
- on probleem, mis tekib halbade emotsioonide ja elu üle kontrollipuudumise tundega.

Anoreksia Anorexia nervosa on üks tuntumaid toitumishäireid. Anorektik teeb kõik, et saavutada ja säilitada kehakaal, mis on madalam, kui tema vanuse ja pikkuse puhul normaalne. Anorektik muretseb pidevalt toitumise pärast ja kaalulangetamine on talle kinnisideeks. Anorektikud võivad teha palju trenni, et kulutada toidust saadud energiat. See häire on eriti levinud teismeliste tüdrukute ja varastes 20ndates eluaastates naiste hulgas. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele on anorektikud ka noored mehed ja seda on täheldatud isegi laste hulgas.

Buliimia Buliimia nervosa on samuti toitumishäire tüüp. Sellega kaasnevad korduvad õgimishood, millele järgnevad ohtlikud katsed söömist kompenseerida. Kompensatsioonivõimaluste hulka kuuluvad paastumine, tugev füüsiline treening, oksendamine ja kõhulahtistite kasutamine. Need vahendid võivad liialdades tervist tõsiselt kahjustada. Enamik buliimikutest on normaalse kehakaaluga ja seetõttu on nende haigust raskem märgata.

Toitumishäirete puhul peab meeles pidama, et inimene ei vali seda ise ja toitumishäired ei ole tahtlik tähelepanu otsimise strateegia. Toitumishäired tekivad sageli järk-järgult, tulenevalt inimese elus olevatest probleemidest ja on tihti seotud madala enesehinnanguga. Üks asi, mida me kõik teha saame, on lõpetada oma keha halvustamine- lõpetada pidevad arutlused selle üle, kelle tagumik, kintsud või kõht on kõige paksem või millist oma keha osa keegi kõige enam vihkab. Kuigi sellised arutelud tunduvad süütu naljana, muudavad nad parimal juhul mõned inimesed õnnetuks ja halvimal juhul tekitavad haavataval inimesel toitumishäired.

Kuidas toitumishäired ära tunda?

Sõbrad märkavad oma kaaslase probleemi sageli enne kui tema vanemad. Täiuslikkust taga ajavad inimesed, kes tahavad meeldida ja suudavad ennast sundida, on toitumishäiretele kõige vastuvõtlikumad. Kui su sõber ei võta enam osa tegevustest, mis talle kunagi meeldisid, vaid veedab üha rohkem aega trenni tehes, võib see olla häiresignaaliks. Inimesed, kes ei söö enam oma lemmiktoite või kelle toiduainete nimekiri, mida nad ei söö, muutub aina pikemaks, võivad samuti toitumishäirete all kannatada.

Mida sa teha saaksid?

Kui sa märkad mõnda vihjet, et su sõbral võib olla toitumishäire, saad sa oma sõpra aidata. Ütle talle, mida sa tähele oled pannud ja mis sulle muret valmistab. Räägi sõbraga ja kuula teda vihastamata ning hinnanguid andmata. Ära arva, et sõber tunnistab kohe kõik sulle üles, mida ta on pikalt ainult enda teada hoidnud. Ürita tal aidata aru saada, et tegemist võib olla probleemiga. Sa võid anda talle informatsiooni, kust leida abi ja pakkuda talle koguni võimalust temaga sinna koos minna, kuid sa ei tohi teda sundida.

Kui su sõber teab, et sa tead, ära arva, et pead seda haigust salajas hoidma. Ütle oma sõbrale, et see koorem on sinu jaoks liiga suur ja et pead rääkima kellegagi, keda sa usaldad. Oma sõbra nimel on sul õigus ja kohustus otsida abi arstilt või nõustajalt. Professionaalid ongi selleks, et aidata.

Kasulikud lingid:

Noored nõustajad internetis www.lahendus.net

Laste ja noorte nõustamine internetis www.lapsemure.ee

Usaldustelefon 126 www.usaldus.ee

Eluliin nõustamistelefon www.eluliin.ee

Tervis ja kehaline aktiivsus

Portaal www.inimene.ee

Toitumishäired